Pidev unisus, väsimus või katkendlik uni ehk kuidas aru saada kas sul on unehäire?Unehäired on kahjuks tänapäeval sage nähtus ja pidev unisus, unepuudus ning unekvaliteedi langus on miski, millega ilmselt iga täiskasvanu vähemalt korra elus kokku on puutunud. Pidev väsimus ja päevane unisus on sümptomid, mille tekkepõhjust tasub otsida. Une kvaliteeti mõjutab väga olulisel määral inimeste kehalist-, keskendumis- ja töövõimet, samuti emotsionaalset seisundit. Esimene vihje, et sul võib olla uneaegne hingamishäire on see kui sul on öösel katkendlik uni ja sa ärkad väsinuna isegi peale nähtavalt pikka ööd voodis. Unekvaliteedi langusele ja uneaegsele hingamistakistusele võivad viidata veel näiteks nohisev hingamine või norskamine, avatud suuga ja pea kuklas magamisasend, rahutu uni (unes siplemine), sagedased hirmu-unenäod või lapse nutuga ärkamine, öine higistamine, hommikused peavalud, hommikune raske ärkamine ning tumedad silmaalused.
Uneaegsete hingamishäirete esinemist võivad esimesena tähele panna hoopis lähedased, mitte inimene ise – näiteks norskamise puhul. Sagedane norskamine ei ole normaalne nähtus üheski vanusegrupis, ei lastel ega ka täiskasvanutel. Terve ja avarate hingamisteedega inimese hingamine peaks olema kuuldamatu. Kui Teie lähedane, olgu see naine, mees või laps, norskab või nohiseb magades kõvasti, siis tasuks probleemile lahendust otsima hakata. Kui täiskasvanutel esineb unehäirete korral reeglina päevast väsimust ja unisust, siis lastel väljendub unehäire sageli hoopis püsimatuse, keskendumisraskuste ja impulsiivse käitumise näol.
Uneapnoe riskifaktoriks on vales asendis (suupõhjas) paiknev keel, madal pehme suulae asend ja toonus, suuhingamine (ka adenoidist või keelekidasusest tingitud), väike ja tagapoolse asetusega alalõualuu, madal näo-, suu- ja neelupiirkonna lihaste toonus ning suurenenud suulae mandlid.
Uuringud on näidanud, et müofunktsionaalse teraapiaga on võimalik vähendada uneapnoe raskusastet (Camacho jt, 2015; Frey jt, 2014; Kayamori, 2015; Thorton, 1998).
Toetav kirjandus
– Comacho M, Certal V, Abdullatif J, Zaghi S, Ruoff CM, Capasso R, Kushida CA. Myofunctional Therapy to Treat Obstructive Sleep Apnea: A Systematic Review and Meta-analysis. Sleep. 2015; 38(5):669-75.
Frey L, Green S, Fabbie P, Hockenbury D, Foran M, Elder K. The essential role of the COM in the management of sleep-disordered breathing: A literature review and discussion. Int J Orofacial Myology. 2014; 40:42-55.
– Kayamori F. The effects of myofunctional and orofascial therapy in patients with primary snoring and obstructive sleep apnea and anatomy and airway function. Doctoral thesis, Faculdade de Medicina. 2015; pp 1–116.
– Thornton WK. Should the dentist independently assess and treat sleep-disordered breathing? J Calif Dent Assoc. 1998; 26(8):599-608