Une kvaliteet mõjutab väga olulisel määral inimeste kehalist-, keskendumis- ja töövõimet, samuti emotsionaalset seisundit. Uneapnoe riskifaktoriks on vales asendis (suupõhjas) paiknev keel, madal pehme suulae asend ja toonus, suuhingamine (ka adenoidist või keelekidasusest tingitud), väike ja tagapoolse asetusega alalõualuu, madal näo-, suu- ja neelupiirkonna lihaste toonus ning suurenenud suulae mandlid. Unekvaliteedi langusele ja uneaegsele hingamistakistusele võivad viidata näiteks nohisev hingamine või norskamine, avatud suuga ja pea kuklas magamisasend, rahutu uni (unes siplemine), korduvad öised ärkamised, sagedased hirmu-unenäod või lapse nutuga ärkamine, öine higistamine, hommikused peavalud, hommikune raske ärkamine ning tumedad silmaalused.
Kui täiskasvanutel esineb unehäirete korral reeglina päevast väsimust ja unisust, siis lastel väljendub unehäire sageli hoopis püsimatuse, keskendumisraskuste ja impulsiivse käitumise näol.
Uuringud on näidanud, et müofunktsionaalse teraapiaga on võimalik vähendada uneapnoe raskusastet (Camacho jt, 2015; Frey jt, 2014; Kayamori, 2015; Thorton, 1998).
Toetav kirjandus:
- Comacho M, Certal V, Abdullatif J, Zaghi S, Ruoff CM, Capasso R, Kushida CA. Myofunctional Therapy to Treat Obstructive Sleep Apnea: A Systematic Review and Meta-analysis. Sleep. 2015; 38(5):669-75.
- Frey L, Green S, Fabbie P, Hockenbury D, Foran M, Elder K. The essential role of the COM in the management of sleep-disordered breathing: A literature review and discussion. Int J Orofacial Myology. 2014; 40:42-55.
- Kayamori F. The effects of myofunctional and orofascial therapy in patients with primary snoring and obstructive sleep apnea and anatomy and airway function. Doctoral thesis, Faculdade de Medicina. 2015; pp 1–116.
- Thornton WK. Should the dentist independently assess and treat sleep-disordered breathing? J Calif Dent Assoc. 1998; 26(8):599-608