Suuhingamine

Suu kaudu hingamine võimaldab jahedal, mustal ning niisutamata õhul kahjustada hingamisteid, kuivatades suu limaskesta ja soodustades seega hambahaiguste teket. Suuhingamine võib põhjustada töö- ja keskendumisvõime langust ning näokolju arenguhäireid lastel. Aastatepikkune suuhingamine toob kaasa pika ja kitsa näokuju, kitsad ninakäigud ning vähearenenud alalõualuu, mis omakorda soodustavad uneapnoe teket. Suuhingamise kujunemise algpõhjuseks võib olla näiteks suurenenud adenoid ninaneelus või allergiline nohu, mis takistab normaalset nina kaudu hingamist. Isegi kui suuhingamise algne põhjus on eemaldatud, siis võib harjumuseks saanud vale hingamismuster paraku püsima jääda. Müofunktsionaalse teraapiaga on võimalik soodustada ja kinnistada ninahingamist, avardada lihastoonuse parandamise kaudu ülemisi hingamisteid, vähendada öist nohisemist-norskamist ning tagada seeläbi parem unekvaliteet, lapse proportsionaalne näokolju areng (Guilleminault & Akhtar, 2015; Lee jt, 2015; McKeown & Macaluso, 2017).

Suuhingamisega on seotud ka halb kehahoid, sest hingamisteede avardamise eesmärgil on suuhingajate pea enamasti keha keskteljest ettepoole viidud ning lükatud rohkem kuklasse. See toob kaasa kaela- ja õlavöötmelihaste ülepinge, lülisamba teljelisuse häired.

Toetav kirjandus:

  1. Guilleminault C, Akhtar F. Pediatric sleep-disordered breathing: New evidence on its development. Sleep Med Rev. 2015; 24:46-56.
  2. Lee SY, Guilleminault C, Chiu HY, Sullivan SS. Mouth breathing, “nasal disuse,” and pediatric sleep-disordered breathing. Sleep Breath. 2015; 19(4):1257-1264.
  3. McKeown P, Macaluso M. Mouth Breathing: Physical, Mental and Emotional Consequences. Oral Health. March, 2017.