Keelekidasus

KeelekidaKas mu lapsel on keelekidaga probleem?

Keelekidasus hoiab keelt tugevamini suupõhjas kinni ning takistab keele õige puhkeasendi kujunemist ning keele korrektset funktsioneerimist. Kuna keel ei saa vabalt suus ringi liikuda, ei saa ta puhastada ka hambaid toiduosakestest, mis võib põhjustada hammaste kiirema lagunemise. Samuti takistab keelekidasus eakohase artikulatsiooni arengut, õiget keele liikumist neelamisel ja kurnab ülemäära lõualiigeseid. Keelekidasusest tingitud keele vale asend soodustab omakorda jälle hambumushäirete kujunemist, suuhingamise ja uneapnoe teket. Samas kõne ja häälikute normikohane areng ei ole kindel viide keelekidasuse puudumisele – paljud keelekidasusega lapsed omandavad ka raskemad häälikud (tüüpiliselt “R”,“S”) ilma probleemideta.

Kindlasti tasub meeles pidada, et keelekidasust ei ole alati võimalik tuvastada pelgalt pealevaatamisega – paljudel juhtudel on tegemist nn. tagumise keelekidasusega, mis pole välimuse või kinnituskoha järgi kergesti diagnoositav. Oluline on hinnata hoopis keele liikuvust ja funktsioone. Keelekidasuse kahtluse korral saab keelekida kontrollida kas lastearst, näo- ja lõualuude kirurg, ortodont või müofunktsionaalne terapeut, sealhulgas Müokliiniku spetsialistid.

Keelekidasusest tingitud probleemid ilmnevad tavaliselt juba beebieas, märku sellest annab näiteks see kui on raskusi imetamisega (imemisraskused beebieas, valulikkus rinnaga toitmisel, rinnapiima kadumine või vähesus, lapse rahutus toitmise ajal või pikk, pidevate uinumistega kulgev toitmisprotseduur jm). Samas võib keelekidasus esineda ka lapsel, kellel ei ole beebieas imemisraskuseid esinenud.

Keelekidasusele võivad lisaks veel viidata alljärgnevad probleemid:

Keelt suupõhjaga siduv keelekida määrab keele liikuvuse. Kui tegemist on nn keelekidasusega, siis hoiab keelekida keelt suupõhjas liiga tugevalt kinni ning see piirab keele vaba liikumist. Mõnikord esinevad seetõttu lapsel ka hääldushäired, näiteks ei oska laps hästi “R” või “S” tähte öelda. Samas ei esine probleeme hääldusega mitte kõigil keelekidasusega lastel. Nii mõnelgi neist on kõneareng täiesti eakohane või isegi ealistest normidest parem! Probleemid võivad ilmneda hoopis hiljem, kui keele valest puhkeasendist ja neelamismustrist tingituna kujunevad hambumushäired. Seetõttu on keele liikuvust ja erinevaid funktsioone vaja spetsialisti poolt hinnata ning selle põhjal otsustada, kas laps/täiskasvanu vajaks keelekida vabastamist või mitte. Keelekida kirurgilist vabastamist või plastikat teostavad üldjuhul kõrva-nina-kurguarstid, näo- ja lõualuude kirurgid või ka osad hambaarstid. Enne keelekida vabastamist tuleb aga kindlasti selgeks õppida väga olulised venitusharjutused, et haav massiivselt ei armistuks ning arm keelt uuesti suupõhjas kinni ei hoiaks. Seega tuleks enne keelekida lõikusele minekut külastada müofunktsionaalset terapeuti, kes annab täpsed juhised lõikusjärgsete harjutuste sooritamiseks. Enamasti vajavad nii lapsed kui täiskasvanud keelekida vabastamise järgselt ka keele puhkeasendi ja neelamismustri korrigeerimist, sest keelekidasuse tõttu pole õiged asendid ja liigutusmustrid kujuneda saanud.

Müofunktsionaalne terapeut on pädev spetsialist diagnoosimaks keelekidasust ja hindamaks keele funktsionaalsust. Müofunktsionaalne teraapia aitab keelekida vabastamise järgselt saavutada keele normaalse liikuvusulatuse, jõu, puhkeasendi ja neelamismustri (Hazelbaker, 2010; Huang jt, 2015; Maspero jt, 2014; Šidlauskienė, 2015).

Kõik meie terapeudid on pikaaegse kogemusega spetsialistid, kes oskavad koostada just teile sobiva raviplaani ja harjutuskavad.

Toetav kirjandus:

– Hazelbaker AK. Tongue-Tie: Morphogenesis, Impact, Assessment and Treatment. Aidan and Eva Press, USA. 2010.

– Huang Y, Quo S, Berkowski JA, Guilleminault C. Short Lingual Frenulum and Obstructive Sleep Apnea in Children. Int J Pediatr Res. 2015; 1:1
Maspero C, Prevedello C, Giannini L, Galbiati G, Farronato G. Atypical swallowing: a review. Minerva Stomatol. 2014; 63(6):217-27.

– Šidlauskiené M, Smailiené D, Lopatiené K, Ćekanauskas E, Pribuišiené R, Šidlauskas M. Relationships between Malocclusion, Body Posture, and Nasopharyngeal Pathology in Pre-Orthodontic Children. Med Sci Monit. 2015; 21:1765-73.​