Hambumushäired

Vale keele puhkeasendi tõttu ei arene lastel kõva suulagi ootuspäraselt ning see jääb kitsaks ja kõrgeks. Kitsa suulaega ülalõualuu korral on ka hambakaar liiga kitsas selleks, et jäävhambad kenasti sirgesse ritta ära mahuksid. Muutused näokolju arengus suurendavad omakorda suuhingamise ja uneapnoe riski. Ka vale neelamismuster, mille korral keel 1500-2000 korda ööpäevas hambakaarele survet avaldab, võib kaasa tuua erinevaid hambumushäireid (lahihambumust, esihammaste ettesuunalise kalde suurenemist). Isegi kui näidustatud on ortodontiline ravi, siis paralleelne müofunktsionaalne teraapia tagab paremad ravitulemused ning nende tulemuste püsimajäämise (Esteller-More´jt, 2012; Frey jt, 2014; Homem jt, 2014; Kim & Guilleminault, 2011; Smithpeter & Covell, 2010).

Toetav kirjandus:

  1. Esteller-Moré E, Castells-Vilella L, Segarra-Isern F, Argemí-Renom J. Childhood obesity and sleep-related breathing disorders.  Acta Otorrinolaringol Esp. 2012; 63(3):180-6.
  2. Frey L, Green S, Fabbie P, Hockenbury D, Foran M, Elder K. The essential role of the COM in the management of sleep-disordered breathing: A literature review and discussion. Int J Orofacial Myology. 2014; 40:42-55.
  3. Homem MA, Vieira-Andrade RG, Falci SG, Ramos-Jorge ML, Marques LS. Effectiveness of orofacial myofunctional therapy in orthodontic patients: a systematic review. Dental Press J Orthod. 2014; 19(4):94-99.
  4. Kim JH, Guilleminault C. The nasomaxillary complex, the mandible, and sleep-disordered breathing. Sleep Breath. 2011; 15(2):185-93.
  5. Smithpeter J, Covell D Jr. Relapse of anterior open bites treated with orthodontic appliances with and without orofacial myofunctional therapy. Am J Orthod Dentofacial Orthop. 2010; 137(5):605-14.