Müofunktsionaalne teraapia

Suuhingamine, unekvaliteedi häired, lõualiigeste düsfunktsioon, keelekidasus, hambumushäired.

Müofunktsionaalne teraapia, täpsemalt orofatsiaalne müofunktsionaalne teraapia on näo- ja suupiirkonna lihaste funktsioonide parandamisele suunatud ravi. Oma olemuselt on see väga sarnane füsioteraapiale, kus tegeletakse samuti lihasgruppide normipärase töö ja liikumismustrite saavutamisele. Müofunktsionaalne teraapia keskendub aga seejuures just näo- ja suupiirkonna lihaste hea toonuse, liikuvuse, jõu ja koordinatsiooni parandamisele. Lihaste normikohane funktsioneerimine tagab aga omakorda keele õige puhkeasendi, õige neelamismustri ning domineeriva ninahingamise. Nii keele õigel puhkeasendil, neelamismustril kui ka ninahingamisel on väga oluline roll laste näokolju, ülemiste hingamisteede ja hambumuse arengus, mis omakorda mõjutavad oluliselt inimese unekvaliteeti.

Valede, harjumuseks saanud asendite ja liikumismustrite ümberkujundamine ning õigete kinnistamine on paraku aeganõudev ning nõuab nii lapselt kui ka lapsevanematelt head koostööd, järjepidevust. Regulaarse müofunktsionaalse teraapiaga jõutakse soovitud eesmärkideni enamasti 1.-1,5. aastaga sõltuvalt lapse vanusest, kaasuvast ravist ja probleemi olemusest. Tavaliselt toimub teraapia 1 kord kuus kestusega 30 minutit kuni 1 tund.

Sageli toimub müofunktsionaalne teraapia käsikäes kas kirurgilise (näiteks keelekida vabastamise, adenoidi või kurgumandlite eemaldamise) või ortodontilise raviga (näiteks suulae laiendamise, breketraviga). Ortodontilise ravi tulemus võib ilma suupiirkonna valede funktsioonide korrigeerimiseta olla ebapüsiv, mistõttu tuleb ortodontilist ravi korrata.

Müofunktsionaalse terapeudi juurde tasuks tulla alljärgnevate sümptomite puhul:

  • Suuhingamine ärkvel ja/või magades (ka nt. adenoidi eemaldamise järgselt)
  • Nohisev või norskav hingamine magamisel
  • Keele vale puhkeasend (suupõhjas; hammaste vahel)
  • Keele vale liikumine (hammaste vahele või vastu) või huulte liikumine neelamisel
  • Keele piiratud liikuvus e. keelekidasus (hääldushäired, ülemäärane alalõua liikumine keele liigutamisel)
  • Erinevad hambumushäired lastel (ruumipuudus hambakaartes, sügavhambumus, lahihambumus)
  • Hammaste krigistamine
  • Pöidla, sõrmede, põse või keele imemine
  • Lõualiigestega seotud häired (naksumine, valu, ragin, suu avamise piiratus)
  • Suurenenud süljevoolus väikelastel